1. oktoobril sai siis Jaapanis käidud ja väärikalt JCI GO Koda sünnipäeva tähistatud. Järgnevalt püüan restaureerida mõned udused pildid toimunust. Kohaks oli tükike Jaapanit Tallinna kesklinnas ehk Sushi Cat www.sushicat.ee. Sünnipäeval oli Go kojale iseloomulikult ruumi vähe, aga rahvast palju (vt pilt 1). Samas pole JCI'kate jaoks ilmselt probleem mahtuda hulgakesi suurel kiirusel väikesesse tuppa kui seal on eluks kõik vajalik olemas - baarilett, telekas ja WC. Kuna olin ilmselt ainuke Toomemäe liige sünnipäeval (vahepeal ilmus sinna vist keegi Toomemäe huviline, keda ma kahjuks lähemalt tundma ei jõudnud õppida ; ), siis oli meeldiv kohustus anda edasi kingitus ja soojad sõnad sünnipäevalapsele. Huvitaval kombel olid enamus õnnitlema tulnud sõsarkodasid leidnud tühjad klaaspurgid ja need paberipahna ning kommi täis toppinud. Väidetavalt olid seal head mõtted. Kuna minul nii häid mõtteid ei olnud, siis võtsin ainuisikuliselt ühehäälselt vastu otsuse kinkida midagi GO Kojale iseloomulikku (siinkohal tänud suurtoetajale Säästumarketile). Esimese asjana sai üle antud loomulikult Säästumarketi killerkott, mida nähes GO Koja liikmed kahvatusid ja kriisates pisikesteks tükkideks hekseldasid. Seega pole enam vaja muretseda nende loomade, lindude ja putukate pärast, kellele see killerkott saatuslikuks oleks võinud saada. Kindlasti sai sellega nii mõnigi elu päästetud. Kuna tühi kott ei seisa püsti ja ka GO Koja nina liiga agaralt taevatähti ei uuriks, püüdsin suunata nende tähelepanu taas rohujuure tasandile. Oma eelmise aasta tööriista (haamer) nad loovutasid meile ja et neil nüüd igav ei oleks kinkisime koti Säästumarketi kasvumulda koos suure karbitäie tulbisibulatega. Ühtlasi sai peale pandud kohustus tulbid üles kasvatada, et kevadel saaksid toomemäelased kinnitada, kas GO koda on oma rohelist mõtteviisi väärt või mitte. Ning, et elu liiga magusaks ei läheks oli sünnipäevalapsele kimp Eestis kasvatatud rohelist sibulat. Sobiva pakendi puudumisel (taskusse ei tihanud pista) ei olnud kahjuks võimalik täiendada kollektsiooni loodusliku väetisega, mida teel kohtumispaika Tallinna tänavatel ohtrasti leidus, aga eks hobusesõnnikule leidub ka paremaid alternatiive ja loodan, et vajalikud mineraalained olid juba ka pakendatud kasvumullas...
Peale GO Kojale nii vajalikku tähelepanu osutamist sai tegeletud ka põhitegevusega ehk meisterdada ise sushit (vt pilt 2), süüa (vt pilt 3) ja loputada see alla ohtra kirina'ga (väidetavalt Jaapani õlu). Sake joomine ei olnud väga populaarne ja siinkirjutaja arvetes on nii lahja viina villimine selge keskkonna nõuete rikkumine, sest keskkonnale avaldatav negatiivne mõju võrrelduna saadu "kanguse" ja maitseomadustega ei ole proportsioonis.
Õhtu jooksul sai tegeletud ka mitmete Jaapani rahvusmängudega. Näoväänamises oli kõige vilunum E-Koja esindus, aga isiklikult imponeeris kõige rohkem sünnipäevalapse eelmise aasta presidendi moonutis, mida peab oma silmaga nägema ning mida ka läbi kaameraobjektiivi on võimatu kirjeldada... Käteosavuses võisteldi mingi nööriotsas rippuva puumuna orki ajamises. Võitjas selgust ei saanud, sest parasjagu vestlesin ja vaatasin sügavalt silma ühe armsa kiisuga (vt pilt 4), aga võidukiljatuse järgi oli orki ajamine käepärasem ilmselt ühele naisterahvale.... Võimalik, et eksin... Jaapani keele tundmise võistluses sai agaralt kaasa löödud ja tuua Toomemäele auhinnaline viimane koht. Auhind on minu käes. Tänud siinkohal Anneli Ohvrile, kes juba lahkuma sättinud külalistel ülerõivad seljast rebis ning enne kätte ei andnud kui tort söödud... Oli tõesti väga maitsev. Kokkuvõtteks - oli tore üritus ; )
Sündmusest pajatas,
Kaidar Raudmets
